Flag

An official website of the United States government

Transcript (NDEBELE): Ambassador Brian A. Nichols Facebook Live Interview with Tell Zim Masvingo
14 MINUTE READ
February 20, 2020

Uhlangothi lozomphakathi(Public Affairs Section)
Indlu yabaMmeli beMelika, eHarare(United States Embassy Harare)
Okubhaliweyo kuthethwe kokunye (Transcript): Mmeli (Ambassador) Brian A. Nichols ingxoxo kaFacebook (Facebook Live Interview) leTell Zim Masvingo

Olwesine 23 Mfumfu; 8.09 ekuseni

Theresa Takafuma (Theresa): Livuka njani lonke. Ngiyalamukela kuhlelo lwethu lweTell Zim Live Talk. Ngingu Theresa Takafuma, umhleli wezindaba zeTech and Innovations zeTell Zim, olapha lathi nguMmeli welakweleMelika ezweni leZimbabwe, uMmeli Brian Nichols. Sizakhuluma ngendaba ezimbalwa, emqoka indaba esizakhuluma ngayo iphathelane lemizamo yokulondoloza kwezemvelo eyenziwa ngelakweMelika(USA) kweleZimbabwe. Mhlonitshwa, siyakwamukela.

Mmeli Brian A. Nichols (Mmeli. Nichols): Ngiyabonga njalo ngibingelela wonke olaleleyo. Ngiyathaba ukuba lani.

Theresa: Ngiyabonga. Lokhu ngokwesibili usethekelela kulesisigaba. Okkwakuqala wawuze ukuzonikeza ngokusemthethweni inkulungwane ezingamakhulu amane lamatshumi ayiskhombisa lanhlanu yamadola emelika(US$475,000) eyayizoncedisa ukwakhiwa kweGreat Zimbabwe National Monuments. Kungani usithakazelela lesi sigaba?

Mmeli Nichols: Leyi yindawo enhle yelizwe. Ngiyajabula ukuba lapha njalo eMasvingo ukuzobona eyinye ingxenye yesigaba esikhulu kulazo zonke eZimbabwe, njalo ngizofunda kwabazi ngomsebenzi ojabulisayo esiwenzayo lapha ukulwisana lokubulawa kwenyamazana zasendle okungekho emthethweni (poaching) lokuthengiswa kwazo zisiwa kwamanye amazwe okungekho emthethweni (wildlife trafficking).

Theresa: Yini ngempela ekubisa kulesisigaba ngalesiskhathi? 

Mmeli. Nichols: Bengikhangele indaba eziphathelane lokuthengiswa lokusiwa kwamanye amazwe kwenyamazana zasendle okungekho emthethweni, indaba zokonga, lezendawo, kuloluhlangothi lwelizwe. Kulenhlobo ezehlukeneyo ezimangalisayo nxa sikhuluma ngenyamazana zasendle njalo kunengi okubhekana lokuziqeda. Kodwa lokhu kulendaba ezinhle eziphathelane leZimbabwe. IZimbabwe ikhulisa umhlambi wazo wendlovu lemhlambi kabhejane. Ihamba phambili kweleAfrika kwezokuvikelwa kwenyamazana zasendle. Ngakho, leyi yindawo esijabula kakhulu ukusebenzisana layo leminyango eyehlukeneyo  eZimbabwe ukwenza utshintsho oluthe xaxa ukuze kube lentuthuko  kulo umumo  njalo kuncedakale  lemphakathi eyakhele  duze lenyamazana zasendle ukuze kungaze kwaba lokulwa lenyamazana zasendle njalo abantu bazuze imsebenzi lemiholo engcono.

Theresa: Nxa sikhuluma ngezokulonda kwendawo, ungathi lunjani uhlobo lwesisekelo  esiphiwa abeleZimbabwe ngabeleMelika ikakhulu kulolu uhlangothi?

Mmeli. Nichols: Silohlelo olubizwa ngokuthi Supporting Communities and Law Enforcement Against Poaching okuluhlelo lwezigidi ezine zamadola eMelika olukhangele ekuqiniseni indlela abasebenza lapho okuhlala izinyamazana zendle abaxumana ngayo: ukwakha ukuxumana phakathi kwenhlanganiso ezehlukeneyo eziphathelane lokonga esigabeni. Ngakho, iMalilangwe, Gonarezhou, isihotsha seSave, isihotsha seBubi yizo izindawo esipha indlela zokuxumana lokubambisana kanye labapha inxaso yemali. Kodwa ngombono wam nje ngibonengani yithe esigoqoza itswayi ukuthi lizwele kulokhu.

Theresa: Zikhona izixwayiso ezivezwe nguhulumende weZimbabwe kukhangele njalo lokukhitshwa kwemvumo yokuzingela kwenyamazana zendle (trophy hunting) yiCITES lezinye izivumelwano zamazwe omhlaba jikelele. Ukukhitshwa kwalimvumo khona kuhloseni?

Mmeli Nichols: EleMelika ayikhuphanga imvumo yokuzingelwa kwenyamazana zasendle ngokusemthethweni. Imithetho yokuzingelwa kwenyamazana zendle imele ilandele imthetho etshiwo yilelo lizwe lapho okuzingelwa khona. ElakweleMelika lilenhlanganiso ezinengi ezehlukeneyo eziphathele lokuzingela. Abantu mabeze lapha, esikucelayo nje yikuthi balandele imthetho yeZimbabwe. Siyethemba ukuthi sokunjalo iZimbabwe layo izapha ozozingela iskhathi esezinga eliphezulu okuphakathi kwemngcele yokuvumelekileyo. Ngiyazi  abanye abalobungcwethi kulokhu sebehlangene benza inhlanganiso, ngiyethemba lokho kuzenza kubelendlela yokukulandelela leyo ukupha imvumo. Abazingeli abavela kweleMelika bayababuyele lazo lezo nyamazana abebezizingela kwelakibo khepha lokho yinto eyakuya ngokuthi lelo lizwe obekuzingwela kulo lithi yinto evumelekileyo na.

Theresa:  Sisakhuluma ngosekello lwe Melika oluphathelane lezokonga kwezemvelo , kuqakatheke kanganani kweleMelika lokhu kuphathelane leZimbabwe?

Mmeli Nichols: Kusemqoka kakhulu kweleMelika njalo kumqoka lakimi. Lolu ludaba esengisebenze kulo umhlaba wonke ngemsebenzi eyehlukeneyo esengikengayisebenza. Njalo ngicabanga ukuthi  ukulonda lokulwisana lokuthengiswa kwenyamazana zasendle ngokungekho emthethweni zisiwa kwamanye amazwe yibugebengu obuphathelane lezinkulungwane zezigidi zamadola aseMelika obenzakala phakathi kwamazwe omahlaba njalo lehlanganiso ezehlukeneyo. Ngakho abantu abaseZimbabwe lamazwe ayekhelane laboababulala inyamazana ngokungekho emthethweni bandisa inhlanganiso evele ilempande njalo ilengatsha umhlaba wonke. Okokuthi into lapha iyabe ithengwa ngemali encane kukanti phetsheya kolwandle iyabe isithengiswa ngezigidi lezigidi zamadola. Esikwenzayo yikuncedisa ukufundisa abakhangela ngokugcinwa kwezinyamazana zendle, amapholisa, abatshutshisi, abehluleli mayelana lokuthi kuphenywa kwahlulelwe njani abathengisa izinyamazana ngokungekho emthethweni. Sisebenzelana njalo lomphakathi wakulezi ndawo ukuthi bazuze ezinye izindlela zokuziphilisa njalo bazuze inotho elingeneneyo ehambisana lalokho abalakho esigabeni sabo. Okudanisayo yikuthi abantu abakulezo  ndawo bayehluleka ukunanzelela indlela yokuziphilisa abalayo. Kungakho kuqakathekile kithi ukuthuthukisa indawo ngendlela izitholisa abantu impilakahle yabo yakusasa  (sustainable tourism).  Ngakho kuqakathekile ukukhangela inzuzo  zokubukisa okuthuthukisayo njalo nxa usukhangela umhlaba wonke inzuzo yokubukisa iphezulu nxa kuyikuthi ubukisa ngokuthuthukisayo ngoba kunengi okokutshengisa isetheleki saphetsheya loba esivela kulelolizwe, okwenza iZimbabwe ibeyindawo yokuvakatshela.

Theresa: Kukahle Mhlonitshwa. Minengi imbuzo esibekhona ngemva kokuthi udokotela weMelika ebulale isilwane okuthiwa nguCecil. Ngizwa kuthwa sokulomthetho obunjwayo ngalesiskhathi obizwa ngeCecil Act okusaxoxisanwa ngayo ngamalunga eCongress eMelika. Yini amazwe afana leZimbabwe amele akulindele nxa umthetho lowu usuphumile?

Mmeli. Nichols: Angila siqiniseko ukuthi lowo mthetho uzaphuma. Kusaxoxisanwa ngalokhonjalo sokuxoxwe ngawo amabandla ambalwa emhlanganweni yabaholi beMelika. Kodwa indaba esemqoka okumele siyicubungule kuhle yikuthi yini inzuzo ekhona ngakwezomnotho sikhangele ukubukisa kwendawo okuthuthukisayo lokubukisa okutholisa indliso ebantwini (consumptive tourism). Ngibonengani okumqoka yikucubungulula ukuthi yiyiphi inzuzo ekhona ngokubukisa okudlayo lokuthi yiyiphi inzuzo ekhona ngokubukisa okuthuthukisayo. ICecil Act ikhuluma ngemthetho ephathelane lezinyamazana esezizatshabalala kulomhlaba (endangered species) langeminye imhlobo yenyamazana  nje ezavumeleka ukuthengwa yiMelika  ukubukwa (trophies). Isadikidwa sendaba. Esigxila kukho yikuqakathekisa izisombululo zomphakathi kuloludaba lokuthuthukiswa kwawo. Nxa kuyikuthi umphakathi ubona engathi lezonyamazana ziligugu kibo ziphila zikuleyondawo kulokuthi zizingelwe zibulawe zisiyabukisa kwelinye ilizwe kuyamele kuhlonitshwe lokho isethekeli sizayibuka leyo nyamazana nje ilapho. Ngakho nxa sesikhuluma ngesilwane uCecil kwakuyisilwane esasivekeliwe sicubungulwa sifundwa ngabe Victoria Falls Wildlife Trust okuyinhlanganiso esiyixhasayo ngakho nangempela kweleMelika siyaqinisekisa ukuthi abantu beZimbabwe balengcebo lendlela zokuba yingxenye yokonga.

Theresa: Omunye njalo umbuzo Mhlonitshwa, banengi onokutsho labekweleMelika abethekelela eGonarezhou National Park. Ithini imbono yabo nje mayelana leZimbabwe njengendawo yokuvakatshela?

Mmeli Nichols: Yindaba emangazayo leyo. IZimbabwe yindawo eyaziwayo ngabantu bakweleMelika labo mhlaba wonke abezinga eliphezulu. Isethekeli seMelika sivame ukuba ngesezinga eliphezulu. Sibona labavela ezigabeni  ezifana laseEurope lakhona esigabeni seningizimu yeAfrika besiba ngabanothe okuphakathi laphakathi nxa beza lapha. Ngibonengani udubo oluba khona yikuthi umomo wezomnotho lezombusazwe weZimbabwe wenza abanye abantu bazibuze ukuthi kungabe kuyinto enhle na ukuthi bavakatshele kweleZimbabwe. Njalo izinqumo zombusazwe lezemnotho kabanzi yizo ezinganceda zenze inani labavakatshela kweleZimbabwe likhuphuke. Kulenkulungwane ezingamakhulu amabili zabakweleMelika abavakatshela eZimbabwe ngomnyaka ngamunye ngamunye. Inengi yalezi zethekeli ziya endaweni eziduze leMpopoma yeVitoli kodwa ngibonengani indawo yesibili ngobukhulu kulapha eGonarezhou laseChiredzi kabanzi. Ngiyethemba lelizinga lizakukhuphuka ngemnyaka ezayo. Kodwa lokho kwenza iZimbabwe ibukeke ikhanga njengendawo yokuvakatshela kulomhlaba.

Theresa: Ukhulume mayelayana lenkhathalelo yezomnotho lezombusazwe, isethekeleli saseMelika sizithethe njani lezinkathazo mayelana lezomnotho wakuleli sesikhangele ukungabi khona kwemali emabhanga ngokwanele, ukunganeli kwamafutha ezimota lokwehla nje kwenhlalakahle yabantu.

Mmeli Nichols: Ngibonengani lokhu yinto ekhathaza wonke muntu. Ngihlala lapha eZimbabwe njalo lami ngibhekana lalezo zinto. Eyinye yezinto ingizikhathalele kakhulu yikwenelisa ukukhulisa uhlangothi lokwezokubukisa eZimbabwe. Okwakhathesi kuba lezivakatshi eziza zihlose indawo yokuhlala ethize njalo abayi ngaphandle loba bayebona ezinye indawo ngaphandle kwalezo. Nxa lumumo okhona kwezomnotho ngabe unganeno mhlawumbe ngabe abantu bayenelisa ukuya ezitolo ezehlukeneyo ukudla endaweni ezehlukeneyo lokubona indawo kahle bekhululekile bethenga bekhululekile bengakhathazekanga ngokuthi kambe bengabe bethwele imali eyiyo loba imali yami ngizakuyitshintsha ngaphi. Uyazi lawe zinengi indawo lapho umuntu enelisa ukuthenga ngeEcocash kuphela njengomzekeliso, njengesethekeli sakwelinye ilizwe awusoze uzwisise ukuthi lokhu kusebenza njani. Kungakho uhlelo lotshintsho lomsebenzi oluphathelane lezomnotho yilo oluzakwenza zibe zinengi izethekeli njalo ezizo thenga zikhululekile njalo inguquko kwezombusazwe yiyo esethemba ingabuyisa isithunzi seZimbabwe okuzenza abantu abanengi ukuthi bavakatshe.

Theresa: Uhulumende uthi kungenxa yezibopho yezemnotho eyafakwayo phezu kwaleli lizwe njalo labeSADC sebebeke usuku lwangolwesihlanu mhla zingamatshumi amabili lanhlanu kuMfumfu njengelanga elimele lezi izibopho. Asikaboni ukunyikinyeka okukhona kwabamanye amazwe ikakhulu abamazwe asentshonalanga omhlaba kuphathelane lalokhu. Kukhona na esikukhuthayo?

Mmeli Nichols: Ukukhutshwa kwezibopho lezi eZimbabwe yinto esezandleni zikaHulumende weZimbabwe ngokuphelele. Into esifisa ukuyibona zinguquko kweziphathelane lombusazwe. Nginike umzekelo, ukukhutshwa komthetho wePublic Order and Security Act- esivotelwe ephalamende kodwa elokhe ihleli etafuleni likaMongameli kumbe ngithi lihleli ewofisini yengatsha yamahofisi aphethe uzibuse (executive branch) ilinde ukusayinwa kusukela ngoNcwabakazi. Okwalesisikhathi iPOSA isisetshenzisiwe okwamanani ayisthupha ukwenqaba ukutshengisela kwabantu.  Lokho kutshengisa ukuthi ukukhutshwa kwalo umthetho akuqakathekanga. Umthetho we Access to Information and Protection of Privacy Act egoqela indlela zokusakaza ngomunye umthetho uhulumende owagqugquzela ukuthi uzakhutshwa njalo watsho uhulumende amahlandla amanengi ukuthi uzakhutshwa kodwa awukakhutshwa. IZimbabwe Investment Development Agency, ngumthetho osuhleli ulinde iphalamende ukuthi yenzani ngawo usulinde ibanga elingangokukuhlangana komhlangano ngakho usukhitshiwe emaphepheni. Lowo ngomunye umthetho uhulumende agqugquzela ukuthi uyafakwa. Inguquko ezinengi kwezokhetho uhulumende owathi uzazifaka, iZEC yahlehla ekuthini kukhulunywe ngazo, inhlanganiso ezinhlanu ezihlola ngezokhetho ezivele emazweni onke omhlaba lenhlanganiso zakuleli sezikhangele leyi imthetho kodwa akula osufakiwe. Lezi yizinto uhulumende enelisa ukuzicubungula. Ukuphanda kukhangelwe incindezelo yamalungelo abantu okwenzakalayo nxa singapha umzekelo wodlame olwenzeka ngelanga lakuqala kuNcwabakazi 2018, inhlanganiso kaMontlante yabapha izeluleko kodwa azikasetshenziswa. Akula loyedwa osegwetshiwe ngokudutshulwa kwabantu ngamabutho ngelanga lokuqala likaNcwabakazi okwenza kwabhubha abantu abayisithupha. Umpathintambo obona ngobudlelwano lamanye amazwe SB Moyo wayethe uhulumende uzabagweba labo bantu abenze lokhu kodwa asikaboni lokhu kusenzakala. Nxa sesikhuluma ngokuthi izibopho lezo ezafakwa ngeleMelika zitshoni, uyazi kulabantu abalikhulu lamatshumi amane lanye (141) lenkampani, ezingaphansi koluhlu lwabafakwe lezizibopho. Lokhu kungaphansi kwamaphesenti angu0.00006 yenani labantu beZimbabwe abayizigidi ezilitshumi lesthupha, ngakho ngeke uthi lokhu kuyacaphakela ebantwini bonke ikakhulu nxa usuqhathanisa  lesiga seNational Social Security Authority, esiphathelani lekhulu lezigidi zamadola eMelika atshontshwayo. Uhlelo lwezokulima (command agriculture), ohlela ezemali (Auditor General) wathi kule nkulungwane ezimbili latshiya galo mbili zezigidi zamadola eMelika (2.8 billion dollars) okungazakali yayaphi esiphathelane leskhathi kusuka unyaka ka2017 kusiya ku2019, amakhulu amane ezigidi zamadola(400 million) yahlawulwa kuthengwa umquba (fertilizer) khepha lowo mquba awuzange wabuya. Kwahlawulwa imali eyizigidi ezinengi zamadola eSakunda Holdings ezinye izigidi njalo kusukela ngoNhlangula kusiya kuNcwabakazi lonyaka eyaphindwa kabili imali ekhona lokho kwenza izinga lokutshintsha imali (exchange rate) lenani lokukhwela kwezinto (inflation rate) ukuthi iqanse kakhulu njalo wonke umuntu wakubona lokhu. Izenzo zonke lezi zilezithelo njalo zinengi ke izigigaba lapho imnotho womphakathi othethwe khona. Imithi emele iye ezibhedlela iyaphambulwa. IZinara ilezigigaba ezehlukeneyo esezithethe izigidi lezigidi zamadola osekuthethwe imali kulinhlanganiso ihlawulela into ezincane ezifana lokuhlawula ukwelukwa kwenwele, lokhubhadalela indlu zokuzixovaxova. Kuhlawulwa nje kuhlawulelwa abalezikhundla eZinara kuthi sisaselapho lalapho lendlela okuthengwa ngayo izinto ayilandelwa ngendlela. Zinengi izinto ezingenziwa ngendlela. Lokho yikho okuyincindezelo kwabaseZimbabwe.

Theresa: uMongameli Mnangagwa ngeviki ephelileyo uthe indlela zokukweleta (lines of credit) ezelizwe leZimbabwe zivaliwe ngenxa yezibopho. Kungabe indlela zokukweleda zeZimbabwe lezibopho ezifakwe yiMelika kuyangenelana kambe?

Mmeli Nichols: Nxa sesikhangela udaba lokukhangela ukuthi kungabe kuyingozi enganani ukweboleka ilizwe elithize imali ludaba  oluphitheneyo oluqala ekuqaleni kwaleli ikhulu leminyaka. Uyazi ukuthi imthetho yalokhu isihambe yaqina kodwa ungakhangela ukuthi abalingani bathini ngokuthi iZimbabwe yenza njani , lenhlanganiso ekhangele ezezimali, iFinancial Action Taskforce,  isifake iZimbabwe kuluhlu labangavumelekile ukwebolekwa ngoba imithetho yezezimali yalapha ayiqinanga. Lokhu kwenzakale ngeviki ephelileyo, ngilesiqiniseko inengi labantu ababukela umabona kude bakubonile lokhu. Lokhu akusonto eyenziwe ngabeMelika, leyi yinto iZimbabwe ezenzela yona. Lezi inhlobo zenkathalelo yizo izizatho ezibangela ukuthi amabhanga angabi lobudlelwano obuhle labamabhanga akuleli, uyazi ukuthi ngabe benza izinto ngobuciko ngabe loludubo luba ngcono.

Theresa: Kulabo abasibukeleyo njengoba lusenzakala loluhlelo ngiloMmeli wesizwe seMelika, uMmeli Brian Nichols. Ungasilandela kuFacebook ulandele ingxoxo leyi. Ungathumela imibuzo yakho ukuthi ayiphendule. Sisiya kumbuzo olandelayo, Mhlonitshwa kukhangeleka ngani iZIDERA ayisoze ikhutshwe ngaphandle ukuthi lokho okutshiwoyo kulungiswe. Ngombono wakho iZimbabwe isihambe kanganani ukuthi itshintshe kwezombusazwe lezomnotho obekutshiwe yilowo mthetho?

Mmeli Nichols: Ngibonengani ukugquqguzela kwaluhulumende kungadibana kahle lendaba ezinengi ezitshiwo kuZIDERA. Okukubi yikuthi uhulumende kakazenzi inguquko ayethe uzazenza. Engenza njalo ngibonengani inengilezinto ezitshiwo yiZidera ziyaneleswa. Kodwa luhulumende usemele aqale ukuthatha amanyathelo ukwenza lokhu. Ukuba lombuthano omkhulu lokusebenzisa izigidi ezine usenza lokhu ngolwesihlanu akwenzi wenze obekutshiwo.Loba ukusebenzisa izigidi ezine kulokho wena ubungayisebenzisa leyo mali ukubhadala imiholo yababalisi, odokotela loba uthenga imithi yezibhedlela, ukuthuthukisa indlela zokuhambisa lokulungisa imgwaqo, lokho yikusebenzisa imali kangcono.

Theresa: Sesibuyela emzameni yokonga, abantu abanengi bayabuza ukuthi kwenziwani eGreat Zimbabwe National Monument njengoba sesisiya eskhathini sezulu ngalo lomhlobo wesihlahlakazana weLantana Camara uzaqhubeka usenza umonakalo kuzikhumbuzo ezinkulu, lunengi kanganani ukhula oselususiwe?

Ambassador Nichols: Leyi yinhloso ezasebenzisa amadola azinkulungwane ezingamakhulu amane lamatshumi ayiskhombisa lanhlanu($475,000) ezakwenziwa ngemnyaka emibili elandelayo ezabe ikhupha ukhula lwe Lantana camara kulezizindawo.  Sesenze okubizwa kuthiwa yilaser 3D mapping yenani elingange 85%. Ocwephesha bakwamanye amazwe sebeqalile ukukhupha ilantana camara. Ekupheleni kukaMabasa ngomnyaka ozayo sikhangelele ukube sesiqedile. Akusoze kukhutshwe kanye kube kungasaphenduki, yinto esesiyifundisa abasenzisana lathi kuleli ukuthi baqhubeke beyenza ukuze kungaphenduki. Njalo kini babukeli, lesi yisihlahlakazana esikhula sinabe phakathi laphakathi kwamatshe alezizakhiwo siwafuqa sisenza isakhiwo singasami ngokufanele. Singasikhipha lesisihlahlakazana senqabe ukuthi sibuye sikhule futhi kuzaqinisekisa ukuthi iGreat Zimbabwe izabe ikhona okweminye imnyaka eyinkulungwane ukuthi abantu bomhlaba bajabule ukuyibona. Ngeyinye iyezindawo zokubukisa ezisiyismanga zomhlaba.

Theresa: Ngisakhangela kumakhasi ethi ukuthi akula mbuzo, ngilembono ephathelane leZIDERA, ephathelane lezibopho njalo lezi yizinto osuzikhulumile. Sesisehlukana mhlonitshwa, ngemva kokuvakatsha kwakho, ungathini nxa uqhathanisa iGonarezhou leGreat Zimbabwe?

Ambassador Nichols: Heyi, zombili indawo ziyamangalisa njalo zisendaweni ezimangalisayo, iMasvingo njengesigaba ilobuhle lokunengi, iyamangalisa. IGonarezhou ilendawo okugcinwa inyamazana lendawo ebanzi. Njalo iChiredzi yindawo ekhangayo umuntu okumele ayibone loba kanye nje empilweni yakhe. Njengoba bengilapha, sengibone iNdlovu, imhlobo yombili kabhejane, amahlosi, izilwane, amadube, izinkonkoni, ubunengi bemhlobo yenyamazana elapha iyamangalisa njalo iyakhanga. Ngiyethemba ukuthi bonke ababukeli labahlali bakuleli bangeza bazovakatsha bazobona bezobuka indawo lezi basebenzise imali yabo lokho kuzasiza umnotho walapha. Sihlose ukuncedisa abantu kulesisigaba ukuthi bazuze kulokhu ukubukisa. Siyafundisa abantu ukuthi basebenze kulolugaja lokwezokubukisa, sinika imfundiso, inxhaso ezikolo lasemaqenjini abatsha lapha. Siyasebenza ukuqinisekisa ukuthi umfula uLimpopo uphe amanzi kangcono kweleZimbabwe, eleNingizimu Afrika (South Africa) laseMozambique. Ngakho kunengi esikwenzayo kulindawo njalo kuzasiza inkulungwane lenkulungwane zabantu. Okunye njalo ngaphezu kwalumsebenzi wokonga, sisebenzisana lezibhedlela kundaba zesandulela ngculazi ye HIV Aids), umkhuhlane woqhuqho (malaria), umkhuhlane wofuba (TB), kahle kahle sesiphe amadola azinkulungwa ezine lamatshumi ayiskhombisa($470,000) kusibhedlela sesigaba saseChiredzi njengomzekeliso, sona esipha amaphlisi engculazi lokuhlolwa kwenani lamasotsha omziba (viral load testing) ebantwini abafika inkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa. Ngakho lesi yisigaba esizinikele kakhulu ukusixhasa njalo ngiyethemba ngizavakatshela lapha kanengi njalo kulesisikhathi ngisase nguMmeli

Theresa: Mhlonitshwa ngiyabonga kakhulu ukubalathi eTell Zim News sixoxisana njalo kubabukeli bethu siyabonga ukuba lathi lokulandela lingxoxo. Ngiyethemba kwelizayo sizaqhubeka sisiba lengxoxo zaloluhlobo. Kulabo abebesibukele siyiphetha lapha ingxoxo yethu loMmmeli welakweleMelika uMmeli Brian Nichols. Mhlonitshwa siyabonga ube leskhathi esihle lapha eMasvingo.

Mmeli Nichols: Ngiyabonga.

Theresa: Ngiyabonga mhlonitshwa.