Flag

An official website of the United States government

Transcript (NDEBELE): Ambassador Brian A. Nichols interview with Trevor Ncube
29 MINUTE READ
January 17, 2020

Transcript (NDEBELE): Ambassador Brian A. Nichols interview with Trevor Ncube

Watch this interview on YouTube (Posted Monday, October 21, 2019).  

START: 

Trevor Ncube: Salibonani Zimbabwe, Afrika kanye nomhlaba wonke, siyalamukela kungxoxo loTrevor elethwa kini yiTitan Law. Lapha sixoxa indaba ezikhangela okwedlula okusobala, lendaba ezidla ubhedu. Namhlanje ngixoxa lo mmeli welizwe leMelika eZimbabwe, uBrian A. Nichols. Mmeli Brian A. Nichols wamukelekile kungxoxo loTrevor.

Ambassador Nichols: Ngiyajabula kakhulu ukuba lawe Trevor.

Trevor Ncube: Kuhle ukuba lawe lapha. Ngakho ke asiqalise, usudlule kukho konke okumayelana loku qinisekiswa kokuthi uzokuba ngummeli, sufunde konke mayelana ngeZimbabwe, usungene kundizamtshina yokuza eZimbabwe, yini oyicabangayo ngesikhathi lesi?

Ambassador Nichols: Kambe indizamtshina ye SAA (South African Airways) izangivumela ukungena lempahla yami yonke ngoba bavame ukuqakathekisa ukuthi ingedluli isisindo abasifakileyo. Kanti ke njalo into engidlayo yisikhathi esasikhangelane leZimbabwe, Kwakusele amasonto amabili ukuthi kube lokhetho, ngangaziswe ukuba ngizanelisa ukwethula izifakazelo zami kuMongameli ngokuphangisa okukhulu okuyinto eyenzakalayo. Lesi yisikhathi esijabulisayo ezweni elilokukhangelwa ngumhlaba wonke jikelele.

Trevor Ncube: Imicabango yabantu abanengi emhlabeni jikelele, kodwa yona imicabango yakho ngaleli ilizwe yayi sithini?

Ambassador Nichols: Yebo, ngokucula okwenziwa ngumhlabeleli uBob Marley elincoma, lilizwe elibukwa ngabantu. Inengi lezisebenzi ezibona ngokulungiswa kwemithetho elizweni lami lasemhlabeni jikelele seba bhala okunengi besipha imibono yabo nge Zimbabwe. Lilizwe ebeli khangelisiswa kwezobudlelwano eMelika lakwamanye amazwe. Usihlalo wokulalelwa kwesiqinisekiso sami kwakunguSenator uJeff Flake, owakewa hlala lapha, wenza izifundo zamakhosi akhe ngoRobert Mugabe. Ngakho-ke, lokho kugxila kanye lesikhathi engangena ngaso, esasi mayelana ngokhetho olubalulekileyo, ukhetho lwalume kuhle, kungela dlame kumbe ukwethuselana, lezinto zibonakala zihambe kuhle, futhi lokhu kwakuzaba yisikhathi sokukhula ngempela kweZimbabwe ekubeni yilizwe elilombuso olandela imithetho, elile mpumelelo, kanye lokwenza izinto ezibalulelikileyo. 

Trevor Ncube: Ngakho-ke, uyafika, wethula incwadi zakho mhlaka 19 kaNtulikazi, lona ukhetho lum’hlaka 30. Ngabe leyo mbono, ngelizwe owawuyicabanga, lethemba owawulalo ngaleli lizwe, ungabe uyasuthiseka kumbe hatshi?

Ambassador Nichols: Hatshi ke, ngihlatshwe umxhwele ngabantu beZimbabwe. Leli izwe elilabantu abalezipho ezitheqaqa, abafundileyo kakhulu, abasebenza gadalala. Ungakhangela abakuleli abahlala emazweni atshiyeneyo emhlabeni jikelele, bayaphumelela kuyinto okumele kube njalo lakuleli. Ngem’va kokhetho olwenzeka mhlaka 1 kaNcwabakazi, ngangise hofisini kaMongameli Mnangagwa loSenator Flake, simncoma ngokuhamba kuhle okwenzakala ekhethweni noma nje kwakukhona amaphutha athize ekuqubekweni kom’sebenzi lowu, imicabango yami yayi ngeyokuthi kwakulomehluko om’khulu nxa ukhangela ukhetho lwange muva. Besokusithi ngalolosuku ngise hofisini yami, kuqhuma izibhamu phakathi kwedolobho, kulabahloli ababe lande ukhetho bevela emazweni omhlaba atshiyeneyo, sokufanele sithumele izimota ezihlomileyo ukuyabakhipha, sibalethe emahofisini ethu awe Embassy wona atholakala emaphethelweni edholobho futhi ngalesosikhathi besizibuza ukuthi kanti kwenzakalani? Kutsho ukuthini lokhu? Njalo kuvezani?

Izinqumo ezenzakalayo eZimbabwe ngokwakhiwa kwelunga ngangxabangxoza le ekaMotlanthe, lokuthi imixwayiso eyakhitshwayo ayika landelelwa ngemva kwesikhathi esingaphezu kom’nyaka em’va kodlame luka 1 kaNcwabakazi, loku qhekeza okwenziwa ngamabutho elizwe ngitsho langemuva kuka 1 Ncwabakazi. Ngikhuluma ngo Ncwabakazi 1-2-3-5-5-6-7, kula bantu abangena emalokisthini, amabutho kanye labanye betshaya abantu. Kwakusethusa ngempela. Sasifuna ukunika uhulumende isikhathi sokulungisa lezizinto, lesikhala sokuthi uMongameli Mnangagwa enze izinto akhankasa ngazo njengoba sasizwile kunkulumo kaMongameli ezweni eyayikhona ngesikhathi esifitshane esadlulayo, ingxenye enkulu yalezozinto azikenziwa. Inguquko ezinengi uhulumende akhankasela ngazo – kuhambisana leSisekelo so’Mthetho wonyaka ka2013, ukucitshwa kwemithetho ecindezelayo njengePOSA, le-AIPPA, akukenziwa.

Trevor Ncube: Kungani ucabanga ukuthi lokho akukenziwa?

Ambassador Nichols: Ngicabanga ukuthi kukhona ingatsha ezigxilileyo eziphikisana lenguquko lezo kuleli; njlao, uyazi, ukuguqula akulula, kodwa kubalulekile. Nxa ubona indlela ilizwe elikuyo khathesi, lapha izinto zikhwela ngamanani langamakhulu. Thina silinganisa intengo yezinto ezifika itshumi lesithupha ezithi impuphu, isinkwa, amafutha okupheka, imbhida ejayekileyo, amafutha emota, kumbe ipetrol, lokho sokukhwele nge 641% lonyaka kusukela kuMpandula [2019].

Ngakho-ke, izinto ezifunwa ngabantu abanengi zibiza kakhulu. Sesibone izehlakalo eziphazamisayo kakhulu zokuthunjwa kwaba sebenzela amalunga azimele wodwa abona ngentuthuko yom’phakathi. Sibone ukutshengisela ngoZibandlela, lodlame olwalandela lokhu, kuhlanganisa lokuvalwa kwe Internet. Konke lokhu kwethusa kakhulu umphakathi wamazwe omhlaba kanye labantu baseZimbabwe. Ngakho-ke, inkani yokwala ukuguqula izinto okuyikho ukungenza ilizwe lithuthuke yikho okubambezela ilizwe, futhi ungakhangela ukuthi iZimbabwe ingaphi namhlanje, ibingaphi umnyaka ophelilieyo, yayingaphi iminyaka emihlanu edlulileyo, kudingeka ukuthi kube khona inguquko zeqiniso ukuze kulungiswe inhlupho ezibhekane lelizwe.

Trevor Ncube: Kuyacaca kulokhu okutshoyo ukuthi inguquko ezimayelana lezombuso welizwe azikayenzakali. Inguquko ngezenotho yelizwe azikenzakali ngokuphangisa ngokufuna kwakho. Ake ungitshele ngamafitshane, maqondana ngenguquko ngo mbuso welizwe, yiziphi izinto ezintathu eziqakathekileyokulezo nguquko ongafuna ukuzibona ziphutsha?

Ambassador Nichols: Okokuqala – okungenzakala lula, yiku guqula ezokhetho ezakhulunywa ngamalunga abuya ukuzo bheka ukhetho lolu lamanye awakadala evela emazweni atshiyeneyo kanye laba lapha. Lokhu yikho okukhanya inengi labantu laba bevumelana lalo, uhulumende wayetshilo laye ukuthi uhlela ukukwenza lokhu, sokube lemihlangano, lengxonxo ngakho, kwabuya abantu bevela emazeni atshiyeneyo ukuzoxoxa ngalokhu, kule nhlelo ezalungiswa kuhle sibili, asikho isizatho sokuba lokho kungayi phambili.

Trevor Ncube: Okwesibili?

Ambassador Nichols: Okwesibili yiku guqulwa okumayelana lokukhutshwa kwemibiko lezindaba. Ngicabanga ukuthi isikhala sentathelizindaba eZimbabwe sincane kakhulu. Futhi ngikutshayela amhlophe ngomsebenzi wakho owokuba ngomunye wabambalwa abaqinisa umsebenzi wentatheli zindaba. kodwa kufanele kuqheliswe isikhala sibebanzi. Ilizwe leli lilom’sakazo weTelevision owodwa. Ngitsho idolobhana elincane emazweni amanengi lilemisakazo angaphezu kwesisodwa futhi kulesikhala esikhulu esivumela imsakazo ye TV le radio ezimele yodwa, lapha akukabi loku khitshwa kwencwadi ezintsha zomsakazo emphakathini kumbe ezweni lonke. 

Trevor Ncube: Ngakho ke, ukuguqulwa kwezindaba akukwenziwa kuhle ngoku bona kwakho. Uthe kule zinto ezintathu, okwesithathu maqondana lenguquko yezombuso yikuphi?

Ambassador Nichols: Yebo, ngilembalwa, ezedlula ezinthathu, kodwa ngicabanga ukuthi ukuguqulwa kokusebenza kwamabutho lama pholisa kuqakathekile. Okunye okukhathaza abantu beZimbabwe kakhulu, kanye lamazwe omhlaba engikucabangayo kumayelana ngendlela esetshenziswa ngama butho lamapholisa yokuqondisa nxa be bhekane loku tshengisela okwenziwa ngabantu. Kulokuthunjwa kwabantu abafiki amatshumi amahlanu okulokhe kungakahluzwa, kulo dlame engilutshilo oluka Ncwabakazi, lo Zibandlela, lango Ncwabakazi futhi, lokhu kubalulekile. Udaba olubanzi engicabanga ukuthi lubalulekile kakhulu yingxoxo ebanzi, ehlanganisa wonke umuntu, ezweni lonke yokubhekana lenhlupho zabantu baseZimbabwe. Futhi ngicabanga ukuthi inkuthazo yeZimbabwe Council of Churches sengxoxo enjalo luqakathekile. Lokhu yinto elamandla okunqoba zonke izinhlupho zelizwe kanye loku hlanganisa abantu babheke lezo nhlupho behlanganise amakhanda.

Trevor Ncube: Ngike ngacabanga ngodaba lwengxoxo futhi ngizibuza ukuthi, ingabe ikhona indlela yokulungisa, esikhundleni sokubiza ingxoxo, ikhona indlela engathathwa ngumphakathi wezakhamizi, ongadalwa ngabangane bethu bemazweni, wehlise izinga lokuthukuthela okukhona, usize ukukhulimisana kwamaqembu awezombangazwe okwamanje? Singakwenza lokho, kungenzeka yini?

Ambassador Nichols: Ngicabanga ukuthi amazwe omhlaba angeza umsebenzi oqakathekileyo kulokhu. Ngicabanga ukuthi kudingakala ukuthi kube yinto yokuqala engenziwa ngabantu bakwele Zimbabwe. Ngicabanga ukuthi noma yisiphi isithunywa saphetsheyasizafuna ukubona ukuthu amaqembu awombangazwe eZimbabwe akukhuthalele lokhu. Ngicabanga ukuthi kudingala ukuthi isixazululo siholwe ngumuntu we Afrika kanye namazwe aseningizimu ye-Afrika aseke abamba indima enkulu ngendaba lezi. I-SADC iseke yabamba iqhaza elikhulu ekulungisweni kwengxabano emuva. iSouth Africa iphe owayenguMongameli uMotlanthe lapha kukhomishini eyaphenya ngodlame luka 1 Ncwabakazi. Ngakho-ke lababantu babalulekile. Ngicabanga ukuthi nxa kufakwa abadlula lapha, indaba le ingaba nzima ukulungisa. Kusobala, ukuthi i-African Union ibamba iqhaza elibalulekile eAfrica jikelele futhi ilakho ukusekela kulolu daba. 

Trevor Ncube: Uyazi ukuthi ngibuza lowo mbuzo ngile simo saseKenya engqondweni, lapho umuyi uKofi Annan losizo lomphakathi wamazwe omhlaba wanelisa uku tshintsha izinto. Ngoba uhlupho yikuthi, akula ozimiseleyo ukwehla kulokhu abaqgile kukho phakathi kwama qembu aphikisanayo. Sidinga umuntu ozenza amaqembu avume ukuzehlisa ahlangane; yingakho ngibuza lo mbuzo.

Ambassador Nichols: Ngesikhathi sokhetho olwaba khona uKofi Annan wabuya njenge lunga labadala lapha eHarare, wahlangana labantu, ebambisana umsebenzi loMary Robinson ngaleso sikhathi kanye noLakhdar Brahimi, ngemuva kwalokho kwaba loMongameli wemuva uRobinson kanye lowabe nguNgqongqoshe uGraca Machel lapha, bona belandela ilunga labadala, ngicabanga ukuthi lokho kuyinto ebalulekile futhi engaletha impumela ezinhle. Okuzwisa ubuhlungu yikuthi njengoba sonke sazi, unobhala jikelele we United Nations wagula wasitshiya emuva kokubuya kwakhe lapha, lokhu kwenza ucabange umuntu oyedwa angapha inkuthazo enjalo, futhi uyazibuza ukuthi ngabe kwenzekalani nxa ngabe wanelisa ukuqinisa leyo mizamo umnyaka lengxenye elidlulileyo.

Trevor Ncube: Uma sikukhangela – ufike ngo Ntulikazi mhlaka 19, ngisithi amhlophe ngesakhiwo senu esikhulu, seEmbassy – sihle sibili, lokho kulukutsho yini ngethemba elikhona ngekusasa yaleli lizwe, ukwakha leso sakhiwo esihle?

Ambassador Nichols: Asibeke ubuhle bamahofisi ethu phambi bobukhulu. Yebo sibili, sisebenzise imali efika izigidi ezingamakhulu amabili namatshumi asthiya ngalolunye ukwakha iEmbassy siqinisa ukuba khona kwethu lapha. Asingezelelanga izisebenzi zethu, sisuke ezakhiweni eziyisithupha sisiya kusakhiwo esinye lokho kuyindlela yokholo esilalo, ukuthi ilizwe leli lilakho ukuthuthuka. Ikusasa leZimbabwe liqakathekile nxa kungaba loku guquka, nxa kuthathwa amanyathelo okuguqula engicabanga ukuthi inengi labantu baseZimbabwe liyakwazi ukuthi sidinga ukuthi kube lengqubela phambili. iEmbassy, ngaphezu kobuciko bawo obuhle ngaphandle, ilezithombe lokunye okutshiyeneyo okuhle okumangalisayo phakathi okwalungiswa ngabantu beZimbabwe – uMoffat Takadiwa, loMisheck Masamvu ngabanye engibathakazelayo – njalo bakhona abanye abenze imisebenzi emihle futhi, lokhu ngokunye futhi okufika enqgodweni njengesibonakalo sobungcitshi bezipho zabantu baseZimbabwe lokuthi kungakanani abangakwenza nxa bengaphiwa inkululeko lokusekelwa ukuze baphumelele.

Trevor Ncube: Yebo. Lelilizwe lingaphansi kwezijeziso zaseMelika iminyaka efika isthumi lesikhombisa, kusukela ukukwehliswa komthetho wokuqala weZimbabwe Democracy kanye le-Economic Recovery Act eka-2001, owa lungisiswa ngomnyaka ka-2018. Kulokuphikisana ngokuthi lezizijeziso ziqondiswe ngaphi, njengoba mina lawe sibona lokho kusenzeka lapho, empeleni, lezi zijeziso zilimaza umuntu ojwayelekileyo, njalo lezinkampani ezinengi ezweni. Uyini umbono wakho ngalezi zijeziso, futhi ikusasa lazo limi njani?

Ambassador Nichols: Mina angivumelani lakho okutshoyokuqala nge ZIDERA, okutshiwo yiZIDERA, yikuthi ithi abaphathi baphezulu beIntearnaional Finance Institutions abavunyelwa ukuthi bavotele ukubolekwa okutsha kwemali noma ukuxolelwa kwemali ezabolekwa nguhulumende we Zimbabwe kungakabi lenguquko. Inguquko leyi imayelana ngezenotho, lombuso welizwe kanye lokuhlonitshwa kwamalungelo abantu. Labo baphathi abakhulu, lamalungu amaboard kanye leWorld Bank, leIMF, leAfrican Development Bank, abazake benelise ukuvota mayelane ngeZimbabwe ngoba ukwehluleka kwaleli lizwe kwezokuguqula ilizwe yikho okuvimbe ukuthi lifinyelele ekuxolelweni kwezikwelede lokubolekwa imali kakutsha. Ngakho-ke, njengendaba ebonakalayo, iZIDERA ayizake isetshenziwe.

Ngo-2003, iExecutive Branch yangezelela uhlelo lwezijeziso eZimbabwe, okuluhlelo oluhlose njengamanje olulabantu lama kampani afika amatshumi amane. Ubunengi balokhu abufiki ndawo nxa ukhangela inani labantu beZimbabwe. Lomthetho awuvimbi ubudlelwane leZimbabwe. Sengilethe amankampani aweFortune 500 eZimbabwe ukuzothuthukisa ubudlelwano kwezenotho. Ngibe lemihlangano le nkampani ye GE Africa kanye lomongameli wayo. Ngemukela omele inkampani yezempilo yeAbbott Laboratories emzini wami emhlanganweni wokuthuthukisa ezokuthengiselana. Ngiba lemihlangano labammeli beAmerican Business Association of Zimbabwe, yokukhuthaza imizamo yabo. Abelunga leCEO Roundtable of Zimbabwe baya eMelika (ukuyahlangana) le-Business Council for International Understanding. Sengike ngahlangana (labo) isikhathi esimbalwa eMelika ngibakhuthaza ukuthi benze okwamabhizimisi khonale. Inkampani yeJohn Deere isanda kuvunyelwa ukuthengiswa kwama tractor afika amadola afika izigidi zamatshumi amane lanye eZimbabwe.

Silama project asekelwa ngu hulumende weMelika. Njalo ngokusekelwa lokhu, uhlangothi ulubona ngeze Commerce leMelika liphiwe imvumo yokwenza inhlelo lamakampani lawa njalo sebeqalile njengamanje, ngakho-ke, sisebenza nzima ukukhuthaza ukukhula kwamabhizimisi kanye lendlela yokuthengiselana kwamazwe ethu ukuze kusizakale abantu bakithi bonke.

Nxa ukhangela ukuthi yini imbangela yenhlupho yezenotho zeZimbabwe, okokuqala: yibugwelegwele. Ubugwelegwele budlele ilizwe leli izigidi lezigidi zamadola, isilinganiso esiphansi singaphezu kwezigidi lezigidi zama dollar ngomnyaka. Isethulo sika Auditor General sibike ukuthi kule nkulungwane ezintathu zezigidi zemali ze Command Agriculture ezingaziwa ukuthi ukuthi zasetshenziswa njani esikhathini esihloliwe somnyaka ka2017 kusiya ku2018. Kusukela ngoNtulikazi kusiya kuNcwabakazi walonyaka iSakunda Holdings inikwe imali yeCommand Agriculture ngentengo ephansi, eyiyo eyenze umkambo wokuthengwa kwemali wehle kakhulu nge 50%. Uyazibuza ukuthi kungani umumo wezenotho waba mubi ngamanani entengo phakathi kukaNtulikazi lo-Ncwabakazi walo nyaka? Yikho lokhu ukusebenza okungaphandle komthetho okokukunikezana amankampani ngasese okulimaza isizwe seZimbabwe.

Ungakhangela iphephandaba lanamuhla, udaba lweZINARA lomnumzana owaye ngumholi wayo owayesenza okungekho emthethweni khona kungokunye kobugwelegwele obukhulu okufakwa maduze lezigidi ezifika isikhombisa. IZESA, yathenga ama transfromer lokunye okutshiyeneyo okungazange kulethwe. Kulamabhizimisi aphetsheya abuya lapha, afake isiphakamiso, avunyelwe ngoba anqobile – kuthi sebeseduze ukubhalelana isivumelwano bese kungeniswa omunye ngesiphithithi engena futhi athi esethole icontract engenzi imisebenzi abekade kuvunyelenwe uthi izayenziwa. Lokhu kwenzakala kanenginengi.

Ungakhangela noma yiphi isector, ukuthengwa kwemithi eyezempilo, bonke ubugwelegwele obuqhubeka lapho abantu bebhadala okuphidwe kabili, kathathu kumbe kane okuphezu kwentengo eyiyo – khona kungamelanga ngoba imithi le iyanikezwa ngabemazweni aphetsheya okwaziwayo, kodwa cha, iyathengwa leyo mithi yona ikhona kudala. Ungahlola ezemali noma kuyiphi iMinistry uyathola ukuthi kulokuvuza okukhulu kwemali. IZimbabwe ibonakala iphansi ku Transparency International Corrupt Perceptions Index. Iphansi njalo kobulula kwezokwenza amabhizimisi. IWorld Economic Forum isanda kukhipha imihlolo yayo entsha, ngicabanga ukuthi bakwenze izolo, iZimbabwe ibe ngu number127 kwezingu141 enkundleni yeWorld Economic Forum. Ngakho-ke, yikholokhu okumotsha ukhukhula kwaleli lizwe.

Trevor Ncube: Akula muntu ongaphikisana lakho okutshoyo. Kodwa nansi into eyodwa engazwisiseki ngenhlupho eziqondane ngalokhu. Ubugwelegwele obutshiyeneyo okhulume ngabo, kuliqiniso, kwenzekile, futhi kuyasoleka. Kodwa kulokuzibuza ukuthi kungani iMelika inganikezeli ngitsho loku sebenzelana leZimbabwe. Ake sikhangele iPakistan. IPakistan ithola ukusekelwa okukhulu evela eMelika kanye leIMF – izigidi eziyizinkulungwane eziyisithupha ukusekela uhlelo lweIMF. I-Egypt, ngokuhlukumeza amalungelo abantu, abantu abafika amakhulu ayisi tshiya ngalo mbili babulewe kodwa iphiwe ama-dollar ayizigidi eziyizinkulungwane eziyishumi lambili kuhlelo lweIMF. Kungani kukhanya kulo mehluko ezindabeni ezijnenga lezi. Imbangela kuyini, kungaba ngamalungelo abantu yini, kumbe yikuthi kwenziwe intando yeMelika? 

Ambassador Nichols: Thina siqakathekisa inhlalanhle yabantu beZimbabwe. Ilizwe laseZimbabwe alikaze lanelise ukubolekwa imali eyohlelo lwe IMF staff monitoring program. Ngesikhathi iIMF ihlola ezemali lapha eZimbabwe ngomnyaka ka2016, kwavezeka ukuthi uhulumende weZimbabwe wayeqambe amanga ngezimali njalo futhi kwathi uhlelo lolu luphethwa kwethulwa amaRTGS, kwatholakala ukuthi kwakule mali efika amakhulu ezigidi zamadola eyasetshenziswa ngasese ekubhekweni kwama bhuku- yona iyi mali eyakhuthwa ukobonwa yiIMF bekhangela amabhuku, lokhu kwethusa umphakathi wamazwe omhlaba. Ngifuna ukugcizelela ukuthi umbono wokuthi iMelika ayincedisi iZimbabwe ngamanga. I-United States ipha I Zimbabwe imali enkulu kulawo wonke, amazwe adlelana leZimbabwe. Kusukela ngo-1980 sinikeze iZimbabwe usizo olungaphezulu kwemali engama billion adlula amathathu.

Trevor Ncube: Kusukela ngo-1982?

Ambassador Nichols: Kusukela iZimbabwe ithola uzibuse, sinikeze usizo lwama billion amathathu osizo. Ngo-2019, sinikeze usizo olungaphezulu kwezigidi ezifika amakhulu amathathu. Khathesi sisamelele ihlobo, njengoba sikhangelele ukuthi liyeza, sisiya ku-2020 ukusizakala lokuphepha kwabantu, kule mali eyizigidi ezingamakhulu afika amatshumi ayisithiya ngalombili lanhlanu emali phezu kwekhona kudala ngenhlelo zethu zokubambisana kwethu. 

Trevor Ncube: Engikubangayo mina yikuthi ngabe inotho, lokusebenza kwama industry lezokuthengiselana eZimbabwe zingabe zihamba kakuhle ngendlela eletha okungaphezulu kakhulu kwalokho okulethwa yiMelika? Ngakho-ke, umbomo wami yikuthi, umonakalo oye wenziwa ngeze notho ngokubona, ngokucabangela langokwenziwe yizi jeziso zaseMelika kulimaza izwe kakhulu kulosizo lwentuthuko olunikezwa yiMelika.

Ambassador Nichols: Umbono ngezinto ezenzakala eZimbabwe uqhutshwa yizenzo zikahulumende weZimbabwe. Ngesikhathi kulungiselewa ukhetho kanye langokhetho lomnyaka ka-2018, kwaba lamankampani amanengi ayetshaya ucingo ebuza ngokuletha imali eZimbabwe lanxa kwakungela nguquko emithethweni yethu loma imilayo eyayi vela kwama hofisi aphezulu. Njengoba ngitshilo kuwe, ngilethe izinkampani zeFortune 500 lapha ukuzokwenza amabhizimisi lapha. Uhlupho nxa abantu befika lapha, bese bebona ukuthi kunzima kakhulu kibo ukuthola umlamuli omsulwa ongaba mela uma bengaba lengxabano kwezama bhizinisi abo. Nxa bezama ukuqala ibhizimisi lapha, omunye olebhizinisi ephakathi laphakathi ubukhulu owaye funa ukwenza uhlobo lwenkampani yentatheli zindaba ngenhlalakahle kazulu, internet yaqunywa ngoZibandlela, uthe “Inkampani enje ingaqhubeka kanjani nxa i-Internet icitshwa singakhangelele?”

Sibe lamakhampani abefuna ukusebenza oluhlwini lokulungisa kuleli athi esebona inkinga ngemithetho yababona ngezokuchatshiswa kwezinto eBeitbridge asesithi – ngizoluqhuba kanjani lolu daba, ngibhekana kanjani lenkohlakalo, lobugwelegwele lobu? Uyazi, imota yami ingaqeda insuku ezimbili ukuthi ichaphe umngcele weZimbabwe uma ngingafumbathisanga abantu abathile. Owenza lokhu, eyakhe yeqiselwa phambili emzileni. Kutshontshiwe izimpahla endaweni ezigcinwe khona ngasemngceleni. Izindaba zakhona ungeke uziqede – kuleze-ZINARA, ezeZUPCO leNSSA. Imizekeliso kusiba yiZINARA, ZUPCO kunye leNSSA.

Trevor Ncube: Imizekeliso yakhona ayipheli. Ukuluphetha loludaba, uluhlu luqhubeka njalonje kodwa nxa ukhangele lamazwe amabili engiwakhuphileyo, iPakistan le Egypt, uluhlu lwakhona lukhula ngamandla. Njalo umbuzo wami wawuphathelene lokubanjwa ngendlela elinganayo nxa sibhekana lalokhu. Kunjalonje, umbono mayelana lempumela wokujeziswa yiMelika yikuthi sesilahlekelwe ngamabhanga amanengi alobudlewano lawe Melika. Siqale ngamabhanga angamatshumi amabili lasithupha, ezinyangeni ezilitshumi lambili ezedlule, manje sesiphansi kweziyisithupha. Njalo umbono kanye leqiniso lokubakhona kojeziso yiMelika kwenza amabhanga amanengi asukile elizweni ngenxa yengozi yokulahlekelwa, lokwesaba ukukwenza ibhizimisi lamabhanga eZimbabwe bazojeziswa yiMelika. Lokho kuliqiniso kanye lombono ngezijeziso ezilimaza ezomnotho zaseZimbabwe. Uthini ngalokhu?

Ambassador Nichols: Ukuvikela izingozi zokulahlekelwa yimali ivamile kumhlaba wonke jikelele. Eqinisweni, ngemva kwesahlakalo sikaMpandula 11, 2001, izidingo zokwazi abathengi bakho zikhule emhlabeni jikelele. Kulamazwe amanengi azithole esebhekana lengozi yokulahlekelwa yimali. Kodwa nxa ufuna ukukhangela ukuthi i-Zimbabwe ingazisiza kanjani engozini yokulahlekelwa yimali, kulengatsha ezinengi ezaziwa ngokuthi yi-Financial Intelligence Unit le-Financial Action Task Force kweleZimbabwe lasemhlabeni wonke jikelele, ababambisene labo, kudingeka kube lokucaca kwezezimali. Enye yezinkinga ezinkulu yikuthi, uyabona, ngokwesibonelo, izikwelede eziphiweyo ezingawuqhubanga umsebenzi wazo, zonke lezi zimali ezingekho ku-RBZ, ibhanga leli ngaphandle kokuhlolisisa ukuthi lokho kwenzeka njani, lokuqhubeka kokulahleka kwemali kwamanye amabhanga aphinde anikezwa kutsha imali. Lokho kubangela ukungathembeki kwenhlangothi eziphethe izimali, ngaphezu kwengozi yokulahlekelwa yizimali lokwazi abathengi bakho, oyikho okubhekane lamazwe amanengi emhlabeni, okuhlanganisa amazwe amakhulu anjenge Nigeria, leSaudi Arabia, asedibane laloludaba. Udubo lweZimbabwe njengezwe elincane – elilomnotho wezigidi zezigidi ezingafika amatshumi amabili lesithupha, labantu abayizigidi ezilitshumi lanhlanu kusiya kutshumi lesithupha– Nxa lingelazo indlela ezicacileyo, inzuzo zohlangothi lwezezimali emhlabeni azihambelani lengozi zokulahlekelwa yilezomali. Njalo ngicabanga ukuthi leso sixazululo sisemandleni kahulumende weZimbabwe ukuziqondisa. 

Trevor Ncube: Masidlulele phambili ngodaba oluphathelene lokumbuso kaMongameli uTrump kanye lokuphatheka kwabo ngezwekazi lase-Afrika. Basanda kukhipha umthetho othiwa yi-Better Utilization of Investment Leading to Development, ebizwa ngeBUILD Act, esikhona. Kambe sizabona ukuthakazelela lokuhlanyelwa kwemali okuthe xaxa yiMelika ezindaweni ezikhethiweyo, yikho okungenzeka na?

Ambassador Nichols: Yebo, ngibona kuthembisa njalo, futhi bengihlekelela usitsho ibizo elipheleleyo lalomthetho. Ngoba ngibona ukuthi abantu bahlakaniphe kangakanani ekutholeni amazwi ahambelana lokugcwalisa lumthetho. Kodwa sicabanga ukuthi lokhu kulinyathelo elikhulu, elisilethela izigidi zezigidi zezimali – uxolo izimali zokwakha ngoba ayitholakali lula, njalo zonke izimali lazo zonke izinhlanganiso zezimali lentuthuko ezivela kuhulumende wase-Melika sezindawonye ngaphansi kophahla lunye, ukuze senelise ukupha ngokupheleleyo zonke imfanelo kumabhizimisi aweMelika afuna ukusebenzisana nobudlelwano emhlabeni.

Trevor Ncube: Ulawo na umbono wokuthi kuzaqalelaphi, kuwaphi amazwe, laziphi inhlangothi okwamanje?

Ambassador Nichols: Lokho yibo ubuhle bomthetho wethu oqutshwa yimikambo yokuthengiselana kanye lamakampani azimele wodwa. Sifuna ukuba leqiniso ukuthi lezinhlelo zisekela izinhloso zethu zentuthuko lamazwe esidlelana lawo. Kodwa kuzakuya ngokuthi ilizwe liphi loma liphi lizimesele ukusebenzelaana lathi ukuthola imikambo yokuthengiselana, bese sibalethela impumela yesikuhluzileyo, lokugcineka kwemali ehlanyelweyo, okuyikho okuqakathekileyo ikakhulu emazweni afana leZimbabwe okulengozi yokulahlekelwa yimali yangaphandle kwelizwe. Ngenye yezinto ezimqokwa ezizabiswa yilokho. 

Trevor Ncube: Kambe iZimbabwe ingaba yingxenye yaloluhlelo na? 

Ambassador Nichols: Ngibona njalo. Kodwa kumele kubele sivumelwano njengo kutsho kwami. Sengibe lamankampani ayingxenye yeFortune 500 aseze lapha ethakazelela izivumelwano zamabhizimisi kuleli. Inhlanganiso ezasungulwa kungakabi leBUILD le U.S. International Development Finance Corporation, okuyiyo edalwa yiBUILD Act njenge Overseas Private Investment Corporation bavele basekela inhlanganiso ezizimele zodwa lapha eZimbabwe. Ngakho-ke akulasizatho sokuthi lokho kutshintshe, kodwa kufuneka umuntu abone amathuba aze lawo e International Development Finance Corporation azuze inhlobo ezitshiyeneyo zosekelo lwezinhlelo ezikhona, athi angaqeda lokhu, siyathemba kungenza amabhizimisi eMelika aphumelele emhlabeni jikelele. Izwekazi leAfrica livele lithakazelelwe kakhulu kwezamabhizimisi njalo iZimbabwe ilenhlangothi ezinengi ezingaphathisa kulokhu.

Trevor Ncube: Yiziphi lezo nhlangothi?

Ambassador Nichols: Kasiqale ngalezo ezilula ukusungula. Labo ababona ngezokumba imigodi, ngenxa yemithetho yokutshintsha imali zangaphandle ebekwe nguhulumende, abanengi abomba imigodi bawatshiya elokhu ephansi amatshe aligugu. Aluba bebesenelisa ukuthola inzunzo egcweleyo bebengakhula; sivele sesibona inhlelo ezintsha kwabemba amatshe aligugu. Kodwa kunengi okungenziwa phambili. Uhlangothi lokuvakatshelana kulapho esithola inkulngwane ezingamakhulu amabili ngomnyaka awabantu beMelika besiza eZimbabwe –ngelanga linye kuphose kufike inkulungwane ezitshiya galombili lwezivakatshi zeMelika eZimbabwe. Uhlangothi lolu lulenzunzo ephuzulu. Kulendawo ezibhadalisa izivakatshi imali ephakathi kwamakhulu amahlanu lenkulungwane ezimbili. Le yimali emangalisayo njalo ingengezwa. Sisakhuluma ngokukhula, ezokolima — iZimbabwe ibiyisiphala sokudla emazweni aseningizimu yeAfrica ngesikhathi sendlala esidlulileyo. Ibithengisela amanye amazwe amaluba, izithelo, imibhida, inyama yenkomo kanye leyengulube.

Trevor Ncube: Izijeziso kwele Zimbabwe azisoze ziphambanise ukutholakala kwemali ezisekela amankampani na? 

Ambassador Nichols: Hatshi angeke. 

Trevor Ncube: Masidlulele kolunye udaba olusanda kwenzakala, kulamadayimane asuka kweZimbabwe, uyazi, angila enye indlela yokukubeka, athathwa yiziphathamandla ngesizathu sokuthi ambiwe ngabantu abaphathwe ngocuku kodwa lokhu kuyaphikwa ukuthi kulokuhlukuluzwa kwabantu eMarange. Yiziphi izizathu zeqiniso ezabangela lokhu?

Ambassador Nichols: Izindaba ezimnandi Trevor, yikuthi akubanga khona ukuthathwa kwamadayimane. Okwenzakalayo yikuthi i-U.S Customs and Border Protection yahlolisisa emhlabeni wonke — ngenye yezinto abazenzayo ukuhlolisisa ubugqili kuloba yiluphi uhlangothi emhlabeni. Kube lesimemezelo sambiko othiwa Withhold Release Orders ezintweni ezinengi eziphuma emazweni atshiyeneyo – amazwe amahlanu. Elinye lamazwe yiZimbabwe, lamadayimane ayo aphuma eMarange.

Udaba lobugqili luza ngendlela ezinengi. Yikuthi abantu bangena ebudlelwaneni lamaqembu asebenza ukumba amadayimane, njalo uyazi kahle eMarange, okudingekayo ifotsholo lomgqomo, ngeyinye yendawo okugejwa lula amadayimane amahle kakhulu emhlabeni. Kodwa bazobhadaliswa imali noma bathathe isikwelede ukuze bazuze imvumo yokungena kule ndawo, baqale ukugebha, bangene ebudlelwaneni. Umuntu obabhadalisayo uthi, “kulungile, ukuze ube lapha, ngizafuna imali ethize ngosuku”, noma okufana lalokhu. “Noma ukukupha imitshina yokusebenzisa ukumba amadayimane, ngizakupha le imitshina kodwa Ibiza imali – angazi asithi amakhulu amabili amadola – usulesikwelede sami se$200”. Ngakho-ke, umuntu ngeke akwazi ukuzixakulula kulesosimo. Yibo ubugqili obutshiyo yi Customs leBorder Protection mayelana ngeMarange. Iqiniso yikuthi, ngokusho kwe-Census Bureau yase-U.S, kusukela ngomnyaka ka-2016 awakho amadayimane aweZimbabwe asengene kweleMelika

Trevor Ncube: Asiqhubekele phambili, ilizwe laseFrance selinikeze, ubumongameli be-G7 ebantwini baseMelika. Futhi bekulomqondo wokuthi abeFrance bebelozwelo kakhulu ekusizweni kweZimbabwe yi-G7 — kodwa lelo themba selitshabalala ngemva kokuthathwa kwezintambo yiMelika. Kulomqondo wokuthi amaqembu womabili, amaDemocrat lamaRepublican abambene ukwenza isiqiniseko sokuthi i-G7 ngaphansi kukamongameli waseMelika ayenzi lutho ukusiza iZimbabwe, ingabe lokho kuliqiniso na?

Ambassador Nichols: Hatshi. Okutshiwo nguMongameli uTrump lalokho okutshiwo yi-White House mayelana lokuphatha izintambo kwethu ku-G7 yikuthi, okunye — sifuna ukugxila ekutheni ubuMongameli bubhekane lezinto ezithile ezisiza amalunga e-G7 kanye lomhlaba — bagxile emikambo ekhululekileyo, ukuthengiselana okukhululekileyo, lesivumelwano esifaneleyo kuzisebenzi labamabhizimisi aseMelika. Sibona amathuba wokuqhubekisa phambili amasiko kanye lamanye amasiko ethu ahambelanayo njengamalungelo lombuso oqotho njalo sifuna ukunciphisa inani lezindaba esizibika njengomphathisihlalo we-G7. Sibona i-Afrika njengendawo yezithembiso ze-G7 kodwa sifuna ukuhlanyela emhlabathini ovundileyo, ngakho-ke lawo amazwe athembisa ukuthi athakazelela ukuthengiselana okusemthethweni, egcekeni lokukhululekileyo, amazwe azimisele alesifiso senguquko kwezamabhizimisi lokuthengiselana okuphumelelisayo, lawo-ke ngamazwe esikhangelele ukugxila kuwo kakhulu ngesikhathi sobumongameli bethu be-G7. 

Trevor Ncube: Ngakho-ke, ake ngibuyele emuva edabeni lwezi jeziso ngikubhekise eqinisweni lokuthi abantu okufanele aba yibo abalezijeziso kayisibo abavame ukulinyazwa yizijeziso lezo, abantu abakhutshwayo ngabantu abangelani lesijeziso futhi njengamanje yibo abahluphekayo, abantu okufanele ngabe abajeziswayo abahlupheki. Okunye okukhona yikuthi izijeziso zona ngempela zinhle ebantwini abalezihlalo eziphezulu ku ZANU PF, bayazuza kulokho, njalo izijeziso zona sezibenze bagqila kuzenzo zabo, ebantwini nje awancedi. Ngakho-ke, engikubeka kuwe yikuthi izijeziso ngempela zisiza ukuqinisa iZANU PF, njalo zilimaze abantu abajwayelekile, futhi nxa abaseMelika bebelentshisekelo ngamalungelo abantu kanye nokuhlala kuhle kwabantu baseZimbabwe, kumele kususwe izijeziso ukuze kusizakale abantu, lokhu yikho okunga jezisa aphethe amandla, ithini impendulo yakho kulokho?

Ambassador Nichols: Ukube uhulumende waseZimbabwe ubefuna ngempela ukuxazulula leyi ndaba yezi jeziso futhi beyithatha njengenkinga enkulu, esikhundleni sokuthi benze umhlangano, ngabe uhulumende waseZimbabwe abengakwenza yikukhipha imbalo yezinto umphakathi wezizwe zonke othe zenziwe, ebeseza lazo esithi bhekani esesikulungisile kukho konke ebelikutsho.  Emihlanganweni eminengi lomkhulu wami, u-Ambumbulu Tibor Nagy, uMsekeli kanobhala wezombusazwe wezase-Afrika, ucele uMongameli Mnangagwa ukuthi kucitshwe imthetho ye-POSA le-AIPPA, akukho lutho kulokhu okwenziweyo. I-MOPA yona yenziwe kodwa ngokwazi kwami ayikaphawululwa ngokusemthethweni futhi akukho nyathelo elenziweyo lokuchitha i-AIPPA okwamanje. Ngiyazi ukuthi kukhona abahloli abakubhekisane lalokhu, futhi lezo yizinto ezacelwa nguhulumende wakithi ukuthi zikhangelwe umnyaka ophelileyo ngoMpandula womnyaka ka-2018, uhulumende wami wacela uhulumende waseZimbabwe ukuthi yenze izinto eziyizo ezathenjiswa uMongameli waseZimbabwe ngomkhankaso.

Lezi zinguquko ezihambelana ngokuphelele lesisekelo sombuso [waseZimbabwe] womnyaka ka-2013, okuyiwo umbhalo omuhle; futhi obonisa amasiko amahle ayamukelwa ngumhlaba wonke jikelele. Indaba futhi yokuthi imithetho eyethuswe ngamanye amazwe, kanye lezijeziso ebantwini jikelele beZimbabwe, angivumelani lawo umqondo wokuthi yiwo ahlukumeza abantu. Kulabantu abalikhulu lamatshumi amanye lanye abangaphansi kwezijeziso lezi. Ngabe kuthiwa azibakhathazi lakancane lezizijeziso, njalo zibajabulisa lokuba thuthukisa, bebengeke babe losuku lokutshengisela loku babaza ngezijeziso lezo mhlaka 25 kaMfumfu. Ngabe belili “langa lokubonga izijeziso” ngosuku luka 25 kaMfumfu. 

Trevor Ncube: Yim’fanekiso.

Ambassador Nichols: Bezwa ubuhlungu ngakho ngoba abantu bathi lenza lokhu, uyazi, nxa abantu bekhuluma izinto ezimbi ngawe, mhlawumbe kumele ungenzi izinto ezimbi. Ngakho-ke, uyazi lolu ludaba uhulumende waseZimbabwe angalulawula ngekusasa lwalo ngokugcweleyo, ingathatha uguquko ethembise ukwenza, yenze ngoba nje, isandla sobudlelwane lo hulumende wami sona sikhona kanye lamanye amazwe alombono ofana lowethu. Sifuna iZimbabwe iphumelele. Sinikeze uhulumende ivoti yokuyi themba. Nxa ukhangela esakutshoyo lesakwenzayo kusukela ngo Lwezi luka 2017 kuze kube ngemuva kokhetho, sanikeza uhulumende wonke amathuba lethemba lokwenza inguquko. Ngemuva kodlame lelanga lokuqala kuka Ncwabakazi, kusobala ukuthi sezwakala ngokukhathazeka kwethu, kodwa sanikeza iCommission kaMontlante isikhathi sokusebenza. Sihlangane labaphathi abakhulu baka hulumende ukuthi sikhulume ngezinto ezisikhathazayo, futhi sabacela ukuthi baqhubekele phambili ngenguquko ababethembise ukuthi bazoyenza, kodwa umsebenzo uhamba kancane kancane. Uhlelo lwe zemithetho kaMongameli ayibeka phambili ayikatshintshi. 

Trevor Ncube: Ambassador, kambe nxa amaqembu eMDC le ZANU PF angafika kini esithi sevumelene ukuthi izijeziso zikhitshwe, lokhu kungashintsha imbono yenu?

Ambassador Nichols: Akulona daba olunjalo nje, akuyibo abeza bethi – kulungile, akusela sidingo sezijeziso. Sizakuthi, kwenziweni ngokukhuthaza ukhetho olukhululekileyo, njalo olusobala? Kwenziweni ngokukhangelene lamalungelo abantu? Ngabe kwenzeni maqondana nezinqumo ze-SADC Tribunal womnyaka ka-2007 kusiya phambili, maqondana lalokho esingakubiza ngohlelo lokubuyiselwa komhlaba ngokushesha owenziwayo? Ngabe kwenziweni ngabantu abanyamalalayo abakhulunywe emthethweni weZIDERA? Ngabe kuke kwathathwa amanyathelo okubhekana lokukhathazeka okuyikho esilakho? Lokhu kungaba yiyompendulo yethu.

Trevor Ncube: Ake ngikufundele umbhalo ovela ku-Economist Intelligence Unit. Ngizakutshela ukuthi kungani ngiletha lokhu, umbhalo uthi, silethemba ukuthi nxa amasotsha eqala ukuba lemizwa yokuthi izinto azihambi ngedlela, alakho ukuxotsha uMnumzana uMnangagwa. Ngibuza lowo mbuzo ngoba kulomuzwa wokuthi izinto ziyala zibopha zisiya phambili. Njalo lokuthi abantu bayabuzwa ubuhlungu lokuthi abantu benga kwanisa ukuvukela uhulumende. Njalo lokuthi ngosizo lwamabutho, singaba lomvukela ngempela, umvukela olunzima kakhulu. Kambe leyi yinkinga ethinta abeMelika? Ingabe ikhathaza abeMelika ngendlela yokuthi bangakhuluma ukuthi yinto okumele ivekelwe? Liyazi ngakho, futhi lokhuthi kudingeka ukuthi kwenziweni ukuze kuvikelwe, kulokuthi kuqhubeke kusonakala, ake sitholeni indlela yokuxazulula inkinga eseZimbabwe, kungabe kuyinto ekuphetheyo futhi ekukhathazayo?

Angilasizatho sokugabaza ngokuthembeka kwamabutho eZimbabwe. Kusobala, ukuthi imithetho yethu yonke ayivumelani loku thatha kombuso ngodlame, kanye ngama butho. Njalo-ke, ngifuna ukuphumela egcekeni ngakho lokhu. Kodwa ngoku hlupheka okubhekwe ngabantu, kanye lamalunga amabutho, lokhu kubangelwa yikusweleka kwe nguquko. Nxa uhulumende ebhekane lokukhetha kokusetshenziswa kwemali phakathi kokuthi kubhadalwe odokotela, othitshala, amasotsha, lamapholisa, kumbe anikeze iSakunda Holdings izinga lokutshintsha imali olungaphiwa abanye, njalo bakhethe ukwenza lokhu bese begxuma babuye bathi – heee kanti sokwenzekeni?

Sizamisa ama-account abo, kodwa bese kuthi ngemuva kwensuku eziyitshumi bavule lawo ma-account bese bebapha eyinye imali enengi. Lokhu yikho ukukhetha okwenziwa nguhulumende. Ngicabanga ukuthi yikho lokhu okubangela, ukuthi abantu balapha ukuthi khathale njalo badideke ngezomnotho, yikho ubona intengo yesinkwa ikhwela ngenxenye yamatshumi ayisithupha ngomnyaka — lokhu kuyimpumela yokusebenzisa imali okunga balulekanga lokusebenzelana okungasese. Lokhu yikho njalo okwenza amasotsha, lamapholisa, labodokotela, lababalisi, labammeli, labatshayeli bamabhasi, kusehla njalo, ukuthi befuthelwe kakhulu ngezezomnotho, lapho ngokutsho kwe-World Food Programme kule ngxenye yesibalo sabantu abangela kudla.

Isikhathi esiskhangelane laso sokulima sika 2019 kusiya ku-2020, lapho kungela ukudla, sibonisa icala elibi kakhulu ngezi nqumo zezolimo zakuleli, kanye lendlela ehambiswa ngayo ezomnotho eyenzekayo, njalo ngicabanga ukuthi uhlelo lwe Transtional Stabilization Program oluqutshwe nguhulumende luhlelo oluqinileyo kwezomnotho. Njalo namuhla lusuku lweqembu lalapha elibona ngmnotho liseWashington, le-IMF, leWorld Bank kanye lomphakathi wamazwe omhlaba bekhuluma ngohlelo lwalapha lokuguqula kakutsha. Ngicabanga ukuthi ukukhathazeka abazakuzwa kulezi ngxoxo, yikuthi, kulamacebo amahle abhaliweyo, kodwa wona awenziwa ngokupheleleyo. Akwenziwe okubhaliweyo emaphepheni. 

Trevor Ncube: Ambassador, kungempela ukuthi ungumuntu omatasatasa kakhulu, usuke wayavakatshela izindawo zethu zokuvakasha?

Ambassador Nichols: Yebo, ngikwenzile! Njalo ziyamangalisa.

Trevor Ncube: Yiziphi ezikuqumbaqumbileyo?

Ambassador Nichols: Yeyi! Ngicabanga ukuthi eyokuqala engaya kuyo lengayithanda kakhulu, yiGreat Zimbabwe. Uyazi, ngiyayithanda ezemvubululo kanye lezemvelaphi, njalo ukuvatshela iGreat Zimbabwe kanye lokukwazi ukunikeza imali ephezu kwe nkulungwane zamatshumi amane yokulungiswa kweGreat Zimbabwe, kwakuluhambo oluhle kimi lakunkosikazi wami. 

Trevor Ncube: Yiphi futhi eyinye?

Ambassador Nichols: Hayi akuthi, ngisaqala, phela. IVictoria Falls iyababazeka, futhi uyazi ukuthi ngeyinye yezimangaliso zomhlaba, into engibekwazi ukuletha yonke imuli yami, kusithi unkosikazi kanye lamadodakazi ami, njalo saba lesikhathi esimnandi lapho. IHwange yona iyathakazelelwa kakhulu ngumphakathi, njalo saba lesikhathi esihle lapho. iMana Pools, iyababazeka. Sesiye lase Bumi Hills, lakho kwakumangalisa. 

Trevor Ncube: Ngibone izithombe zakho usiya eNyanga kwesinye isikhathi esithile?

Ambassador Nichols: Yebo, angizange ngiye eNyanga. BengiseChimanimani kusizo lwe Cyclone Idai. Ngibe kuleyo ndawo ngisiya khangela uhlelo lwethu lokususwa komaquphuna esikwenza ndawonye leNorway People’s Aid, sihlangene lohulumendi waseNorway, ukukhipha omaquphuna ezigabeni ezithize zelizwe. Siphinde sipha imali iHalo Trust kwezinye izigaba zeZimbabwe. Ngaphambi kokuthi ngifike lapha, ngangingazi ukuthi umcele weZimbabwe leMozambique, ngumcele ulabomaquphuna abanengi emhlabeni wonke jikelele. Lowu’msebenzi wokususa omaquphuna unzima kakhulu, njalo uyazi mina, ngiyaqgoka impahla zakhona zokuvikela, ngahamba labo solwazi bakhona, sihuba ngezisu, sihlokoza ngezi godo. Umsebenzi wabo uyancomeka okwamagama, ukuzinikela kwabo, ubuqwqwtshi babo, kanye lokuthi sokulesikhathi eside kungela olimalayo lapho. 

Trevor Ncube: Siyakubonga ngalokho. Sihlala sibuza abantu lapha ukuthi bangabe bebala ziphi ingwalo. Ngiyazi ukuthi wena lomndeni wakho lilungisa isinde lemuli yakwenu, kuhle lokhu, yiziphi ingwalo ozibalyo okwmanje?

Ambassador Nichols: Ingwalo yokugcina engiyiqedileyo ngethi ”Two Weeks in November” elotshwe ngu Douglas Roger mayelana ngeviki ezimbili lapha, yingwalo emangalisayo. Ngiyazi ukuthi kulezinye ingwalo eziye zabhalwa, njalo ezisazobhalwa futhi zijula ngokwenzekayo ngaleso s’khathi emlandweni weZimbabwe. Ngisanda kuthola ingwalo entsha kaPetina Gappah ethi “Out of Darkness, Shining Light,” sengiqalile ukubala ngoDavid Livingstone, ukuphetha kwempilo yakhe, kanye labantu baseZimbabwe abenza umsebenzi wokubuyisa umzimba wakhe bemuse emaphethweni olwandle ukuthi bambisela eNgilandi. Uyazi ukuthi ungumbhali wempela, ungummeli olesiphiwo, njalo uyisisebenzi sikahulumende esilesiphiwo. Yikho engiku jabulelayo. Njalo ngiyathemba ukuthi nxa elalele, uzangiphawulela ingwalo leyi, ebengikucelile, kodwa ubengakakwenzi okwamanje.

Trevor Ncube: Lami yiyo ingwalo engiybalayo, njalo yingwalo emangalisayo. Ambassador kube mnandi ukuba lawe ku-Ingxoxo loTrevor.

Ambassador Nichols: Ngiyabonga kakhulu ngokuba lami. 

Trevor Ncube: Ngiyabonga kakhulu ngengxoxo.

Ambassador Nichols: Bekumnandi.

Trevor Ncube: Ngiyabonga kakhulu, uzinakekele.